Kuidas ettevõtjad kriise ära kasutavad ning mida on sellest õppida koolijuhtidel?

Üleilmne koroonakriis on tõuganud maailma majanduskriisi äärele ja viinud seniste harjunud viiside kokku varisemiseni. Sügisesed katsumused seisavad veel ees. Kõige selle kaose tulemusi ja tagajärgi ei oska täna keegi lõplikult ette ennustada.

Jeremy Gutsche, New York Times´i bestsellerite autor, hinnatud innovatsiooni kõneleja ja kaosekspert ning TrendHunter.com looja soovitab aga kriise lihtsalt külma kõhuga oma organisatsiooni heaks ära kasutada. Tema nõuannetest on kasu saanud nii suured ja kogenud organisatsioonid kui alles alustavad ettevõtted ning muidugi ka avalik sektor.

Kohanemine on võti

Ükski valdkond ega amet ei ole kaitstud segipaiskavate muutuste eest. Probleem on aga selles, et kui maailm muutub kaootiliseks, tekib meis instinktiivne soov tõmbuda tagasi oma mugavustsooni ja oodata, kuni kaos üle läheb. Kuid kui kaos üle läheb, on maailm juba muutunud ja meie senised strateegiad ning väärtupakkumine ei pruugi olla enam relevantsed.

Ärimaailmas toimub pidev evolutsioon – ühed hääbuvad, teised tõusevad esile. Charles Darwini kuulus lause kehtib mitte ainult looduse, vaid ka organisatsiooni juhtimise kohta: „Ellu ei jää mitte teistest tugevamad ega ka mitte kõige targemad, vaid hoopis need, kes suudavad kõige paremini toime tulla muutustega”. Seega ei pea kaos tähendama alati stressi ja korralagedust, vaid pakub ka arvukalt uusi võimalusi kasvuks, innovatsiooniks ja arenguks. Kui oled juht, kes suudab muutuvate oludega kiiresti kohaneda ja haarad kinni tänu kaosele avanenud võimalustest, suudad üllatada nii ennast kui konkurente ja luua oma klientidele rohkem väärtust. Kohanemise puhul ongi kõige olulisem mõista pidevat vajadust mõõdukate muudatuste järele.

Kriis loob uusi võimalusi

Kriis loob võimalusi, sest konkurendid muutuvad keskpärasteks ja tähelepanelikud leiavad kasvuvõimalusi. Kaos nõuab sinult reageeringut, aga ta ei nõua täpsust. Küll aga nõuab võimaluste otsimine ja märkamine sinult teistsugust mõtlemist ja muutusi halvavate reeglite rikkumist. Kaos on piirikivi, mis aitab meil aimata, kust alates maailm muutub. Pidev keskendumine tulevikule võib viia oluliste leidudeni.

Gutsche kaose ärakasutamise mudel on hämmastavalt sarnane teenusedisainist tuntud topeltteemandi mudelile ning sisaldab endas nelja olulist märksõna:

• Revolutsioonikultuur
• Trendijaht
• Adapteeruv innovatsioon
• Nakkav sõnum

 

Kultuur on tähtsam kui strateegia

Fordi kompanii strateegiaruumis on lause: „Kehv kultuur õgib hea strateegia hommikusöögiks.” Gutsche usub, et organisatsiooni kultuur on tähtsam kui strateegia, sest kultuurist oleneb sinu organisatsiooni võime kohaneda. Organisatsioonisisene ebakindlus ja vastuseis mõjuvad innovatsioonile halvavalt, samas kui nn revolutsioonikultuur loob eeldused loomingulisteks muutusteks.

Seega on koolijuhi üheks tähtsamaks eesmärgiks olla oma koolis positiivseid muutusi võimaldava kultuuri looja. „Vanad head meetodid” ja aastatega väljakujunenud ootused või hirmud (eelnevad negatiivsed kogemused) on eduka kohanemise suurimad vaenlased. IBM juhatuse esimees Louis Gerstner leidis, et „kultuuri ei ole vaid üks osa mängust, selles kogu mäng peitubki.” Gerstner muutis oma allakäigul oleva organisatsiooni kultuuri, alustades keelekasutusest ja rituaalidest ning IBM-i aktsiad tõusid enam kui 10 korda. Sellest sai ärimaailma üks suurimaid ajaloolisi kannapöördeid. Vaatenurga muutmine käivitab ja vormib muutusi.

Gutsche pakub organisatsiooni kultuuri arendamiseks välja 4 olulist tööriista:

• vaatenurk
• eksperimenteeriv ebaõnnestumine
• kinnismõte kliendist
• tahtlik hävitamine 

Täna keskendume nendest tööriistadest esimesele ehk vaatenurgale.

 

Sinu vaatenurk määrab ära Sinu saatuse

Vaatenurk on viis, kuidas sa näed tulevikku ja lahendamist vajavaid probleeme. Mõtle oma organisatsiooni peale, kuidas sa seda määratled ja kuidas kirjeldad oma rolli. Mida sa täpsemalt teha püüad? Vastus sellele ongi Sinu vaatenurk ja sellel on oluline mõju sinu saatusele.

Boston Consulting Group ja BusinessWeek uurisid tuhandet mõjuvõimsat juhti (2006) ja tegid kindlaks järgmised innovatsioonivaenlased: pikk arendusprotsess, vähene koordineerimine, riski vältiv kultuur ja piiratud klienditundmine. Kõikides nendes valdkondades on kriisi abil võimalik muutusi kiirendada.

Kuulus juhtimiscoach ja turundusraamatute autor Peter Drucker on öelnud, et “õiged küsimused ei muutu nii tihti, kui õiged vastused”. Druckeril olid kolm kuulsat küsimust, mida ta juhte nõustades alati küsis: 

     1) Milles meie äri seisneb?

     2) Kes on kliendid? 

     3) Mida klient väärtustab?

Kooli konteksti üle tuues kõlaksid küsimused järgmiselt: 

1. Milles seisneb meie tegevuse eemärk? Mida me saavutada tahame?
2. Kes on meie kliendid – õpilased ja lapsevanemad? Iga kriis sunnib meid uuesti uurima meie klientide vajadusi.  
3. Mida meie õpilased väärtustavad ja vajavad? Mida lapsevanemad väärtustavad?

 

 

Kokkuvõtteks

• Kasuta kriisi innovatsioonivaenlaste hävitamiseks!
• Tee julgelt koostööd, sest kriis soosib suuremat koostööd ja bürokraatiast läbinärimist.
• Pressi traditsioonilistest piiridest väljapoole! Kriis suurendab meie riskitaluvust. 
• Uuri oma klientide vajadusi ja märka võimalusi! Siin on abiks nii õpilaste-lapsevanemate küsitlused kui ka koostöö teenusedisaineriga kliendiuuringute või innovatsioonimängude läbiviimiseks sihtgrupiga.
• Jälgi, mida teevad teised koolid ja eriti erakoolid (nn hariduse start-upid) ning õpi nendelt. Uusi ideid hinnates tuleb vaadata nende esialgsetest puudustest kaugemale. Võibolla ei tule mõnes väikeses uues koolis kõik kohe hästi välja, kuid nad võivad olla tabanud mingit trendi või kliendi  vajadust, mis traditsioonilisematel koolidel märkamata on jäänud. 
• Ära lase teiste (koolide) ebaõnnestumistel end passiivseks ja kartlikuks muuta. 
• Valmistu muutusteks erinevaid tulevikustsenaariume läbi mängides! Tulevikku ei ole võimalik ennustada, kuid ennustada on võimalik erinevaid stsenaariume. Mõistuspärane ennustus võib olla täiesti vale, sest me ei märka ootamatuid sündmusi ja segipaiskavaid muutusi. Erinevaid stsenaariume läbi töötades on võimalik vältida kindlat ebaõnnestumist ja selle asemel valmistuda raputatavateks muutusteks.
• Visualiseeri hävingut ja võimalusi, nii nagu teevad seda mäesuusatajad, Formula 1 piloodid, profimaadlejad ja astronaudid. Meeskondadel, mis harjutavad ootamatustele reageerimist, on suuremad śansid navigeerida läbi teadmatuse raja. 
• Enne kui otsuseid teed, sea korraks ratsionaalsus kahtluse alla ja hinda olukorda teisest vaatenurgast. Kaalutlevad juhid ignoreerivad sageli väikesi võimalusi, mis viivad suurte võitudeni. 

 

Kui soovid õppida, kuidas rasked ajad oma organisatsiooni

kasuks pöörata, siis oled oodatud osalema 

muutuste & innovatsiooni juhtimise meistrikursusel!

Kursusel anname Sulle kui juhile väärtuslikud tööriistad, millega muuta oma organisatsiooni kultuuri, kaasata kooli arendamisse rohkem erinevaid sidusgruppe, luua haridusmaastikul innovatsiooni ning tulla kriisidest võitjana välja. Koolitusel viime teenusedisaini, coachingu ja ärimaailma parimad teadmised ja strateegiad kokku tänaste haridusvaldkonna väljakutsetega.

Kursust juhivad teenusedisainer Agnes Pulk ja haridusvaldkonna coach ning koolitaja Joel Pulk. Lisaks jagavad koolitusel oma muutuste juhtimise kogemusi mitmed edukad ettevõtjad, tunnustatud koolijuhid, andekad lavastajad ja kuulsad sportlased.

Muutuste ja Innovatsiooni Juhtimise Meistrikursus koosneb 6 koolituspäevast, mis leiavad aset augustist detsembrini 2020.a. Pärnus.

Koolituse hind  ühele osalejale on 105.-/koolituspäev. Hind sisaldab mitmekäigulist lõunasööki, kohvipause, materjale ja kingitust! 

Kui soovid kursuse kohta rohkem teada saada, siis kirjuta meile info@disainivoti.ee või helista telefonil 56 601 401.

Ära lase käest võimalust lihvida oma muutuste juhtimise ja innovatsiooni eestvedamise oskusi! Registreeri end juba täna augustis toimuvale kursusele!