Pärnus südalinnas asuva hubase restorani Kolheti omanik Andri Arula on tegutsenud ettevõtjana umbes 10 aastat. Alustas koolitusettevõttega ja jõudis lõpuks hoopis restoraniärisse. Praegu tegeleb lisaks restorani pidamisele ka meediaettevõtte Juste See arendamisega, andes pärnakatele võimaluse Pärnuga seotud uudiseid tasuta lugeda.
Disainivõti uuris, milline on olnud tema teekond ettevõtjana ja milliseid ärinippe on ta nõus meie uudiskirja lugejatega jagama.
Kuidas tuli idee rajada Pärnusse just Gruusia restoran? Mis Sind selle riigi ja rahvaga seob?
Tegelikult mind ei seogi miski. Mu kahel tuttaval tekkis see idee. Kuna mul majas olid tühjana seisvad ruumid, siis võeti mind punti ning hakkasimegi asju ajama. Ehitasime peaaegu kõik, mis saime, ise.
Ehk siis restorani sai avada väga miinimum eelarvega. Aja jooksul oleme täiustanud ja re-investeerinud seadmetesse ja sisekujundusse.
Need kellega alustasin, ei soovinud enam restoga tegeleda ja lahkusid. Siis jäigi resto minu õlule ning olen praeguseni sellega enda arvates vähemalt rahuldaval tulemusel hakkama saanud 
Avasime Kolheti 2011 maikuus. Nüüd täitub juba 6 aastat ning algab 7 hooaeg.
Mis oli ettevõtjana alustades Sinu jaoks kõige raskem?
Päris keeruline küsimus. Pigem müük, sest iga ettevõtlus peab end müüma. Lihtsalt kontorilaua taga istumine ei tekita käivet.
Enamik raskuseid ja probleeme oli esimesel neljal aastal – sissetöötamine võttis kaua aega. Peale seda on hakanud paremini minema ning tulevik tundub suhteliselt roosiline.
Õdus restoran Kolheti
Kas tegid alguses kõike ise või otsisid abilisi (nt koduleht, turundus, jne)?
Alguses peabki ise tegema. Esiteks õpid ennast ja valdkonda paremini tundma.
Teiseks puuduvad ka ressursid teenuste ostmiseks või tööjõu palkamiseks.
Mis on sinu nipp klientide hoidmiseks ja lojaalsuse tekitamiseks?
Nipp? Heh … peamine peab olema fantastiline toode. Saasta võib müüa, kuid ainult üks kord.
Hea toode müüb osaliselt end ka ise.
Kuidas Sa ennast ettevõtjana harid ja arendad?
Selline pisike arendus käib pidevalt läbi erinevate lahenduste otsimiste kaudu.
Kuid olen osalenud ka näiteks mentorprogrammis – see oli fantastiline kogemus. Siinkohal tänud PEAKi asjapulkadele.
Kui vaja, õpin ka viiulimängu ära!
Andri tegemisi vaata lisaks ka justsee.blog ning www.kolhethi.ee/.
